Tartu, mu arm

 
Tulin Tartusse 1992. aastal välisüliõpilasena Soomest. Armusin kohe sellesse linna ja soovisin olla igavene üliõpilane. 2000. aastal lõpetasin Tartu ülikooli eesti keele võõrkeelena eriala bakalaureusekraadiga, 2011. aastal Tartu kõrgema kunstikooli mööbliosakonna ning 2013. aastal Tartu ülikooli virtuaalkeskkondade kujundamise eriala magistriõppe. Oleksin vist eluaegne õppur, aga tütar keelas selle ära. Isa võiks vahepeal ka kodus olla ja tööl käia.

Praegu teenin leiba Tampere Majas, mis on kahe sõpruslinna kultuurikeskus ja väike külalistemaja. Igapäevases töös hoian üleval kultuuri ja hoolitsen Tartut külastavate turistede eest. Olen siis kultorg ja majutusasutuse komandant. Eestlased on mind pidanud soome kultuuri kandjaks ja soomlaste arvates olen sama hästi kui eestlane. Omased tunduvad mõlemad.

Mul on unistus
I have a dream
Tunnen, et olen praegu parimas eas ja parajalt paks mees, et teha midagi Tartu heaks. Tartus on hea, aga linna saab teha veelgi paremaks. Soovin elada linnas, kus on võimalik teostada oma unistusi ja linnas, kes seisab meie kõrval, kui hätta satume. Sellises linnas tean, et otsused tehakse ilma onupojapoliitikata. Unistuste linn reageerib kiiresti meie muredele ja kuulab meid aktiivselt juba enne, kui mured tekkivad.

Olen püüdnud neid unistusi ellu viia mitmes organisatsioonis. Olen Tartu Soome seltsi esimees, Välissoomlaste parlamendi Ida-Euroopa piirkonna esimees, Tartu Soome kooli juhatuse liige, Rebase paadisadama liige, Pagulasabi tugiisik ning Fraternitas Fennica asutajaliige. Nüüd soovin tegutseda Tartu heaks omavalitsuse tasemel.

Minu joaks tähtsad teemad

  • Roheline ja innovatiivne. Tartut poleks ilma Emajõe ja Toomemäeta. Emajõgi on haruldaselt ilus oaas, seda tuleb kaitsta. Toomemägi ja ülikool esindavad haridust ja ajaloolist innovatiivsust.
  • Avatud ja rahvusvaheline. Olen läbinisti demokraat, toetan läbipaitsvat juhtimist. Kuna ma ise tulin siia välistudengina (loe: muulasena) Soomest 1992. aastal, on tähtis, et Tartu säilitab oma sõbralikkuse ka nende suhtes, kus tulevad natuke kaugemalt.
  • Kultuur ja koostöö. Kultuur on see, mis Tartus toidab. Siin on palju ettevõtteid, mis on seotud kultuuritegevusega. Soomes on uuritud, et need, kes laulavad kooris, elavad kauem. Võib-olla saab Tartu Euroopa kultuuripealinnaks 2024 – vähemalt seda tuleb taotleda. Tartu ei tohi jääda provintsilinnaks. Seda ei juhtu, kui teeme koostööd naabritega ja kui ühendused, mis inimesi maailmast Tartusse toovad, hästi töötavad.

sakari@tartuheaks.sakari.eu tel. 52 89 284
Koduleht