Tartlasena tunnen end alates ülikooli lõpetamisest 25 aastat tagasi. Sellest ajast olen supilinlasena jälginud linna arengut kahel pool Kroonuaia tänavat, kuidas sünnivad suured linnad ja käsitöö -kärbsepesad.
Lapsevanemana vaatan hariduslinna eri osasid. Vanem laps toob minuni targa töökoha kosmosetehnoloogias, noorem algklasside õpiõhina. Minu Tartu peaks eelkõige arvestama nendega.
Teadlasena (ökoloogiadoktor, TÜ 2012) huvitab mind enim elukesskond ja selle mõjud elukate edukusele. Näen neid seoseid ja tean millised valikud võivad välise säraga ahvatleda kuid pikemas ajas osutuda tupikteeks või isegi lõksuks. Eriti linnas, sest vahest arvtakse, et loodusseadused siin ei kehti. Et pargid võib rajada majade katustel ja suured klaasaknad peegeldavad tegelikke rikkusi. Minu arvates luuakse Tartus arendamise nime all pigem eluta keskkonda.
Poliitikuna olen näinud, kuidas võitluses võimu nimel jäetakse tihti põhimõtted garderoobi mantli taskusse, kuidas lühiajalise kasu nimel vaikitakse maha võimalikud tulevikuhädad. Need jäägu lahendada tänastele lastele ja noortele. Raha kaalub üles loodusseadused, parteilise hääleenamusega proovitakse paika panna ka Maa külgetõmbejõud ja tuulesuund. Olen olnud rohelise erakonna esindajana ja liikmena neli aastat Riigikogu keskkonnakomisjoni juhtimas ning Vabakunna saadikuna pool aastat Tartu linnavolikogus.
Kandideerin Tartu keskkonna heaks.